Kui leidsid hea raamatu, loe seda andumusega ja kallista iga tarka mõtet, seisata imetledes väljenduse ilu ja tõe sügavuse ning põhimõtete ülluse ees; selline sõprus väärib eluaegset ustavust.
(T. Tüür)

teisipäev, 18. oktoober 2011

Raamatukogupäevad 2011


Kohtume raamatukogus!

Traditsioonilised raamatukogupäevad 20.-30. oktoobrini toimuvad sel aastal moto “Kohtume raamatukogus!” all.

Eesmärgiks ikka ja jälle osutada raamatukogule kui kultuuri ja harituse kõige laiema leviku eeldusele. Juba 1864. aastal kirjutas J. W. Jannsen, et raamatukogu peab olema igas suuremas keskuses, sest raamatukogu on kooli kõrval see, kes õpetab rahvast lugema. Viis aastat hiljem julges Fr. R. Kreutzwald nõuda, et raamatukogu peab olema igas vallas, sest muidu pole lugemisvara küllalt lähedal ja kättesaadav.

Raamatukogu lugemisvajaduse rahuldajana, infoandajana, netiväravana, kohtumispaigana, mängutoana, näitusegaleriina jne. püsib kindlasti ka edaspidi, sest nagu kirjutas “Eesti Postimees” juba 1878. aastal “Iga rahvas, kes hariduse kõrgemale järjele on jõudnud, kui seda igapäevane kõhutäitmine üksi nõuab, tunneb ihaldamist raamatu saamise ja lugemise järele.”

Tänapäevases kiiresti muutuvas ja arenevas maailmas, kus uus meedia haarab meie elus ja igapäevatoimingutes järjest suuremat osa, võib tekkida küsimus “Kui kaua raamatukogud endisel kujul veel üldse püsivad?”. Sarnaseid küsimusi esitati 100 aastat tagasi seoses filmi ja televisiooni tulekuga ka teatri kohta. Usun, et nii nagu teater on oma rolli säilitanud, samuti püsivad ka raamatukogud. Jah, kindlasti tuleb ka meil, raamatukogudel, ajaga sammu pidada ja pakkuda traditsiooniliste raamatukoguteenuste kõrval uusi, tänapäevaseid võimalusi. Kiired muutused ja arengud kogu ühiskonnas seavad ka meile suuremad väljakutsed.

Tänane raamatukogu on kohtumispaik kõigile ja kõigega, mis mingilgi kujul mingile andmekandjale jäädvustatud või internetiavarustesse toodetud.

Raamatukogupäevade ajal toimub raamatukogudes kindlasti rida huvitavaid üritusi, mida tasuks külastada. Siinkohal tahaks välja tuua kolm kuupäeva, millele tähelepanu pöörata.

20. oktoobril on ettelugemise päev – see on austusavaldus asendamatule sõbrale – raamatule. Ettelugemisel on aegade jooksul läbiproovitud toime, mis on hea nii hingele kui vaimule. Ettelugemine on kooslugemine, koosmõtlemine, ühtekuuluvus. Koos loetud raamat seob – nii vanu kui noori, nii raamatusõpru kui raamatuvõõraid, nii kokkuhoidjaid kui teelahkmel inimesi. Ette ei pea lugema ainult lastele, ette võib lugeda ka emale-isale või vanaemale-vanaisale, kes ise enam lugeda ei näe. Ette lugeda võib niisama lusti pärast või selle pärast, et lihtsalt koos olla. Ette võib lugeda kõike – muinasjutte ja niisama jutte, luuletusi ja anekdoote, kasvõi uudiseid ajalehest – peaasi, et kuulajaid leidub.

23. oktoobril on Eesti raamatu päev, mis tuletab meelde, et Eesti raamat oli, on ja jääb üheks meie ülimaks kultuuriväärtuseks.

Infokirjaoskuse päeval, 25. oktoobril on raamatukogudes võimalik tutvust teha andmebaasidega, uute ja vajalike teadmistega, esimest korda e-lugeri ja e-raamatuga, uute tehniliste vahenditega.


Nii et – kohtume raamatukogus! Ja mitte ainult raamatukogupäevade ajal.

Kus lugemishuvi kõige suurem, seal raamatukogu kõige lähem!


Lea Rand

Toila Raamatukogu juhataja

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse liige

teisipäev, 26. aprill 2011

Üleskutse luulehuvilistele!

ERÜ maaraamatukoguhoidjate sektsioon kuulutab välja maaraamatukoguhoidjatele luulekonkursi

“Sahtlipõhja laulud”

Palume üle vaadata oma seniavaldamata ja sahtlipõhja ootele jäänud värsid, mis võiksid ka kolleegidele huvi pakkuda. Iga osaleja võib saata 20. maiks kuni viis luuletust e-aadressil: irma.raatma@v-maarja.ee


Huvitavamad tööd kantakse ette maaraamatukogude suveseminaril 13.-15. juunil Pärnumaal. Seal antakse parimatele ka meened ja tunnustused.


Tööd palun saata kahe meiliga.

Esimeses on luuletused, igaüks eri lehel, varustatud nn. salasõnaga.

Teise meiliga saatke salasõna, nimi, vanus, raamatukogu ja meiliaadress või telefon.


Ootame aktiivset osavõttu!


ERÜ maaraamatukogude sektsioon

Irma Raatma

5251959

Kirjanike muuseumid panid "leivad ühte kappi".

Valminud on hästi tore veebileht www.kirjanikemuuseumid.ee. See on järjekorras juba mitmes koostööprojekt Eestis tegutsevate kirjanikemuuseumite vahel.

neljapäev, 7. aprill 2011

2010. aasta paremad lasteraamatud

Lastekaitse Liidu eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid talveharjal välja 2010.a. uudiskirjandus hulgast välja taas kord paremad lasteraamatud:

Parim luuleraamat:
Peeter Volkonski "Karukell ja kellakaru"

Parim aimeraamat:
Kristjan Jaak Kanguri, Eva kOlli jt. "Risti-rästi läbi Eestimaa"

Eelkooli lastele:
Heli Illipe-Sootaki "Kiisu raamat"

Aidi Valliku "Mannikese lugu"

Janoschi "Oo, kui kaunis on Panama"

Noorem kooliiga:
Piret Raua "Tobias ja teine B"
Kaspar Jancise "Seiklus Salamandril ehk Morten Viksi uskumatud juhtumised lollide laevas"

Grigori Osteri "Õuduste kool"

Keskmine kooliiga:
Stephen ja Lucy Hawkingi "Georg ja Universumi salavõti"

Eva Ibbotsoni "Kiilivõrendik"

Lois Lowry "Andja"

Noored:
Kate Thompsoni "Ööloom"

Margus Karu "Nullpunkt"

esmaspäev, 28. märts 2011

Kirjandusmuuseumi virtuaalsest keldrist lugemispessa...

Sellist pealkirja kandis järjekordne, juba kuues, ERÜ maaraamatukogude sektsiooni teabepäev Rahvusraamatukogus.

Kahju, et osalejaid oli sel aastal tunduvalt vähem, kui varasematel on olnud. Ei tea, kas on see ikka veel masu, mis sunnib valikuid tegema või ...?

Aga tahaks loota, et neil, kes osalesid, oli sellest päevast ka natuke kasu mõne uue teadmise või idee näol.

Enne veel, kui päeva põhiliste teemade juurde asusime, andis ERÜ maaraamatukogude sektsiooni juhataja Irma Raatma infot mõne eelseisva ettevõtmise kohta.

Nimelt kuulutab ERÜ maaraamatukogude sektsioon välja raamatukogutöötajate luulekonkursi "Sahtlipõhja laulud".
Mida see endast täpselt kujutab, sellest saab täpsemalt rääkida peale 11. aprilli, kui maakogude sektsiooni koosolekul on konkursi statuut kinnitatud.

Teiseks on maakogude sektsioonil kavas viia läbi palga ja komplekteerimisrahade uuring. Aga selles ka pikemalt juba edaspidi.

Ja nüüd siis põhiliste teemade juurde, mis sel päeval jutuks tulid.

Kadri Tüür, Eesti Kirjandusmuuseumi projektijuht, kes juhib haruldaste vanaraamatute digiteerimise projekti “Eesti trükise Punase Raamatu ja eesti kultuuri käsikirjaliste alliktekstide säilivuse ja kättesaadavuse tagamine”, tutvustas KIVIKE-st ehk Kirjandusmuuseumi virtuaalset keldrit.

Kirjanik (lasteraamat "Neli last ja Murka" ja luulekogu "Nägemata ilmad") , tõlkija (Vt. tõlgitud raamatute nimekirja siit) ja kirjanduskriitik Kätlin Kaldmaa tutvustas ajakirja LUGU, mille peatoimetamine on üks tema paljudest töödest.

Raamatuajakirja idee tekkis juba 2008. aastal ja seda eeskätt sellepärast, et olla abiks nii kirjutajatele, kirjastajatele kui ka lugejatele orienteerumisel suurel ja kireval kirjandusmaastikul.

Eeskujuks said Euroopa raamatuajakirjad ja koostöös Apolloga ilmuski novembris 2009 esimene ajakiri LUGU.

Mõned mõtted Kätlini esinemisest:

Ajakirja toimetus on pisike, aga töökas.

Ajakirja tegemine on puhas rõõm.

Põhimõte - ajakirja kaanel on alati Eesti kirjanik (üle numbri mees/naine) (märkuse korras võin siinkohal öelda, et see on tõesti nii).

Ajakiri sünnib nii, et toimetusel on nö baaspoed, kus veedetakse tunde ja päevi. Iga toimetuse liige valib välja huvipakkuvad raamatud, mida võiks järgmises ajakirjanumbris tutvustada.

Rubriikide osas ollakse paindlikud.

Ajakiri pakub võimalust ka pikemateks temaatilisteks ülevaadeteks.

Kirjanike kõrval tutvustatakse ka teisi inimesi, kes raamatu sünniloo juures tähtsat osa mängivad, aga kellest väga palju ei räägita.

Et propageerida lugemist, räägib igas ajakirjas mõni tuntud inimene oma suhetest kirjanduse ja raamatutega.

Eriline tähelepanu laste- ja noorteraamatutele!

Ajakirja on kaasatud ka filmitemaatika, sest side film=raamat on viimasel ajal väga aktuaalne ja tihe.

Ajakiri Lugu Internetis

ja Näoraamatus


Ülevaate 2010.a. ilmunud Eesti algupärasest lastekirjandusest ja päeva pikema ettekande tegi

Krista Kumberg – Lääne Maakonna Keskraamatukogu bibliograaf ja kirjanduskriitik, kelle sõnul oli möödunud aasta "priske lehma aasta". See tähendab seda, et tase oli ühtlaselt hea, aga sellist "tuletorn" raamatut, mis teiste seast kõrgelt üle oleks olnud, ei olnud.

Aga milline siis oli lastekirjanduse saak 2010. aastal?

Eesti autoritelt ilmus 208 teost. Neist 111 proosa-, 17 luule-, 66 aimeraamatut ja mõned näidendiraamatud.

Esmatrükke ilmus möödunud aastal 110.

Üldistades võib öelda, et Eesti autor kirjutab enamasti fantaasialugusid algklasside lastele. Vaeslapse ossa on jäänud põhikooliealised poisid.

Krista Kumbergi sõnul said "õppenõukogus kiita" ehk siis Kultuurkapitali auhinna järgmised raamatud:

Piret Raud "Tobias ja teine B" - raamat, kus tänase päeva Eesti koolilaste elu on kirjeldatud suure soojuse ja heatahtliku huumoriga ning see pakub mõnusat äratundmist kõigile.

Kristiina Kass "Nõieneiu Nöbinina" - tore täiendus raamatunõidade seltskonda, siin on tugevalt esindatud loodushoiu teema.

Kaspar Jancis "Seiklus Salamandril" - raamatus põimuvad reaalsus ja unenägu, aga fantaasia on hästi loogiline. Raamatut iseloomustab eesmärgistatult keeruline keelekasutus, mis sunnib last uurima ja teada saama ka tundmatuid väljendeid.

Kärt Hellermaa "Õrnad kõrvad" - see raamat eeldab ja arendab empaatiavõimet ja Krita Kumbergi sõnul "tõstab lugeja varbaidpidi maast lahti".

See on soe lugu kuulamisest ja kuulmisest, milles on sõnum nii väikestele kui suurtele. Väga kaunid illustratsioonid on teinud Reti Saks.

Piret Veigel "Riks ja Säde - aiasõbrad" -

pildirikas lasteraamat kahe sõbra, kõrvahark Riksi ja lepatriinu Säde avastusretkest aias ja põllul, peale mille lugemist Krista ütles igale kõrvahargile "Tere, Riks!". Iga peatüki lõpus on teatmeline lehekülg, kus jagatakse tarkusi näiteks herbaariumi tegemiseks jne.

Peeter Volkonksi "Karukell ja kellakaru" - ladusad, viguriga värsid, mis pakuvad lugemisrõõmu nii suurtele kui väikestele.

Luuleraamatute puhul on üldmulje mehine, välja arvatud Aidi Vallik, kelle raamat "Mina, kana, lehm ja kratt" pakub mõnusat tähtpäevaluulet.

Hando Runneli kohta ütleb Krista Kumberg, et Runnel on nagu kuningas Midas - mida puudutab, see kullaks muutub. Seejuures peab ta silmas Runneli luulekogu "Kits läks kiideldes mäele", mis sisaldab lastele või lapsemeelselt kirjutatud luuletusi.

Sulev Olli "Vana sõna vallatused" oli väike pettumus - Krista Kumberg lootis, et autor mõtestab vanasõnad laste jaoks lahti, aga selle asemel on sõnadega ainult mängitud.

Väga heaks näiteks luuleraamatute reas on Jaanus Vaiksoo "Onu Heino väike pere", mis peidab endas hulga toredaid luuletusi esinemisteks ja tähtpäevadeks. Aga kahjuks ei saa seda raamatut ei poest osta ega raamatukogust laenutada, kuna see on Tallinna Keskraamatukogu kingitus 2010. aastal esimesse klassi minejatele. Aga Krista Kumbergi sõnul peaks see raamatu küll iga algklasside õpetaja paremal käel olema.

2010. aastal ilmunud "mudilaskirjanduse" iseloomustamiseks võib öelda, et see pole kunagi olnud nii ilus.

Siin tõi esineja välja järgmised raamatud:

Aidi Valliku "Minu jalad" ja "Mannikese lugu"
Piret Raua "Emma roosad asjad" .

Tõsielulugudest väärisid esile tõstmist:
Lea Arme "Varjupaiganaga"
Kätlin Kaldmaa "Neli last ja Murka" - kena jutustus nõukogude aegsest lapsepõlvest.
Aino Perviku "Piknik Ristineemel"
Mika Keräneni "Vana roosa maja" - laste krimilugu
Diana Leesalu "Mahajäetud maja"
Ilmar Tomuski "Pöörane puhkus Parakatkus" ja "Lõpuaktus" - need on parajad poistelood.

Ja lõpetuseks fantaasialood:
Tiia Toometi "Karu Lillekäpa töö-ööd" - lustakas lugu Mänguasjade muuseumi mänguasjade direktorist, karust, kelle käpad on lillelised.
Kertu Soansi "Käolehm ja tibu", kus jätkuvad paar aastat tagasi ilmunud raamatust tuttava Piia seiklused.

Kaks näidet ka mitte kõige paremast fantaasiakirjandusest - Aimee Beekmani "Unenägude lõvi" käsitleb küll väga ilusti leina teemat, aga on natuke laialivalguv.
Sama lugu on ka Siiri Laidla "Rebasesaare printsessiga", mis pole kõige parem näide lastefantaasiast.

Kokkuvõtteks ütles Krista Kumberg, et vaatamata heale saagile jäi hingele see, et lastekirjanduses ei ole meeldejäävat karakterit.

Peale lõunat jätkas ettekannetega Kirjandusmuuseumi teadur Rutt Hinrikus, kes arutles teemal "Kas Eestis on juba piisavalt mälestusi (kirjutatud ja kogutud)?"

Enne ettekannet vaatasime filmi "Elulood" (Eesti 2007), kus Ave Nahkuri loodud piltidest filmile lugesid tuntud näitlejad peale eestlaste elulugusid. See film on hea näide sellest, et meie kõikide elulood annavad kokku ühe rahva ajaloo.

Seda filmi näitas ka ETV 26. märtsi keskpäeval, ehk juhtus keegi nägema.

Rutt Hinrikuse ettekandest jäi kõlama mure, et elulugude väljaandmise buum hakkab eluloo mõistet hägustama.

Elulugudes on oluline autentsus, ehedus, elu ei tohi ilusamaks kirjutada, kui see tegelikult on.

Kõige varasemad säilinud eluloolised materjalid on pärit Vennastekoguduste aegadest ~1730 aastatest. Eestlaste elulooline materjal algab 1880-ndatel.


Päeva jätkas RR teadus- ja arenduskeskuse juhtiv spetsialist Kai Idarand, kes tegi ülevaate möödunud lugemisaastast ja toimunud üritustest Eestimaa raamatukogudes.

Seda ülevaadet oli võimalik kuulata ka ERÜ aastakoosolekul veebruari lõpus, aga siis jäi jutt ajanappusel pooleli.


Päeva lõpuks saime väga emotsionaalse laste-etenduse osaliseks.

Lugemispesa Sipsik lapsed oli selgeks õppinud Edgar Valteri raamatu "Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist" ainetel tehtud lühinäidendi. Sellist näitlemise lusti ja laste-õpetajate-lapsevanemate koostööd ei kohta just iga päev.

Laste juhendaja ja lugemispesa mentor Helle Sõber tutvustas oma tegemisi seoses lugemispesaga.

Lugemisühingu esinaine Maili Vesiko-Liinev rääkis Lugemisühingust ja Lugemispesade projektist pikemalt.

Ehk jäi viimasest ettekandest kõlama mõte, et meil - raamatukogude töötajatel - oleks palju sellest ideest õppida. Ometi on ju meil kõigil raamatukogus oma lugemispesa ühel või teisel moel olemas. Milline see just on, eks see sõltub võimalustest.

Aga koostööd arendada ja mõtteid vahetada võime ju sellegipoolest, sellest tõuseks tulu mõlemale poolele.


Kokkuvõtvalt võin öelda, et minu arust läks teabepäev igati korda.

Siinkohal võiks lisada Mikk Sarve mõtte, et kui sa ise oma tegemistest ei "kaaguta", siis ei teagi keegi, kui toreda asjaga hakkama said:).

Minu enda jaoks oli selle päeva korraldamine uus kogemus, mis andis julgust edaspidiseks ja mõtteainest, kuidas järgmisel korral mõnda asja paremini teha.


Ja lõpetuseks veel üks Hando Runneli luuletus eelpool nimetatud raamatust:

"On aegu millel puudub lõpp,

on asju, millel puudub algus -

mis ühest otsast paistab lõpp,

on teisest otsast justkui algus!"


Lea Rand



neljapäev, 17. veebruar 2011

Kas Sina tead, milliseid nalju sobib teha Õlle kõrvale?



Või seda, milline oli Adolf Rühka lühikene elu?

Kas sa oled kuulnud Mehest, kes teadis ussisõnu?

Või seda, kuidas kulges Lotte reis lõunamaale?

Äkki tead Sa seda, kes on kõhuuss Tõnis

ja mis on tal ühist Kaelkirjakuga?

Või tead, millest räägivad Ivan Orava mälestused

ja millega tegeleb Rahva Omakaitse?

Ei tea?!

No Leiutajateküla Lottet peaksid Sa ikka teadma?


Aga kui ei tea, siis oled oodatud


5. märtsil 14.30

Toila Raamatukogusse,


sest seal ootab Sind

ANDRUS KIVIRÄHK,


kes on kõikide nende teemadega väga hästi kursis

ja oskab Sulle täpselt rääkida, miks üks või teine asi just nii ja mitte teisiti on!



Võta sõber kaasa

ja tule veeda meeleolukas pärastlõuna mõnusas seltskonnas!



neljapäev, 3. veebruar 2011

SUUR MASKIKONKURSS

  1. aprillil 2011 toimub rahvusvahelise lasteraamatupäeva puhul Tallinna vanalinnas laste maskirongkäik.

Toila vallas korraldavad Toila ja Voka raamatukogud SUURE MASKIKONKURSI,

millest on oodatud osa võtma kõik näputööhuvilised – nii lapsed kui täiskasvanud!


Konkursile ootame raamatutegelase maski, mis on kerge, vastupidav, hästi teostatud ja kirjandustegelasena äratuntav.


Maski tagaküljele kirjutage teostaja ees- ja perekonnanimi, vanus, meiliaadress ja/või telefoninumber ning tegelaskuju nimi.


Maskid palume tuua Toila ja Voka raamatukogudesse märtsikuu jooksul.


Võitjad tehakse teatavaks 1. aprillil Toila Raamatukogu kodulehel http://toilaraamat.edicypages.com/,

Toila valla kodulehel http://toila.ee/

ja Toila valla lehes http://toilaleht.blogspot.com/



Parimatele auhinnad, mis jäägu esialgu üllatuseks!


Rohkem infot:

Voka Raamatukogu telefonil 33 98 572 Merle Äri

Toila Raamatukogu telefonil 33 69 551 Lea Rand



esmaspäev, 3. jaanuar 2011

Lugemisaasta on selleks korraks läbi - elagu lugemine!

Lugemisaasta on selleks korraks küll läbi saanud, aga kindel on see, et lugemine kestab edasi.
Vähemalt nende jaoks, kes niikuinii, ka ilma erilise aastata lugejad on.

Sellepärast soovingi kõigile uuel aastal mõnusaid, huvitavaid, harivaid, põnevaid lugemiselamusi!

Püüdsin teha möödunud aastal ilmunud raamatutest kokkuvõtet ja läksin omadega rappa - nii palju oli neid, mis vääriksid esiletõstmist ja äramärkimist.
Seepärast kasutan juhust ja viitan siin targemate poolt kokkupandud ede- ja soovitustabelitele.

Aasta viimasel nädalal ilmunud Maalehes võttis Jan Kaus lugemisaasta kokku sõnadega:
"Lugemisaasta kõnetas enamjaolt neid, kes niigi teavad lugemise väärtust. Aga eesti kirjanduses võidutses proosa paremik."
Samas toob ta välja 2010.a. ilmunud parimad pärlid eesti algupäranditest ja enda tõlkekirjanduse edetabeli. Minu lemmikud neist on Aino Perviku "Matlena teekond" ja Anna Gavalda "Näpatud tunnid".

Eesti Ekspressis pani Peeter Helme Tiit Aleksejevi, (:)Kivisildniku, Valle-Sten Maiste, Paavo Matsini, Sven Vabari ja Maarja Vaino abil kokku nimekirja kümnest parimast eesti kirjandusteosest ja kümnest parimast tõlkeraamatust.
Samas on välja toodud ka möödunud kümnendi meelejäävamad raamatud nii eesti- kui väliskirjandusest.

Päris huvitav kokkuvõte.

Kirjutada raamat,
teha laps,
istutada puu.
See Jose Marti üleskutse on omajagu ökoloogiline.
Sest millele sa kirjutad
raamatuid, kui pole puid.
Ja kellele sa kirjutad
raamatuid, kui ei ole lapsi.
Kõigest saab kord muld,
aga mullastki kasvavad
uued puud ja raamatud,
kirega loetud raamatutest
uued lapsed.
Puud, lapsed ja raamatud
on sama aineringi osad.

Mõnus on istuda
puu all ja lugeda lapsele
raamatut.

(Timo Maran)

teisipäev, 21. detsember 2010

Jõulutervitused Toila Raamatukogult































AEG ON TULNUD SUUREST, LAIAST

IGAVIKU SOOJAST SAIAST
JÕULUKÄÄR MEIL LÕIGATA,
ÕNNESOOVE HÕIGATA,
SAATA SALASOSINAID - OLEKS ROHKEM ROSINAID!

HUBASEID JÕULE,
MÕNUSAT AASTA LÕPETAMIST
NING ÕNNELIKKU JA TEGUSAT UUT AASTAT!

neljapäev, 16. detsember 2010

Infokirjaoskuse edendamise võimalused kooliraamatukogus

ERÜ kooliraamatukoguhoidjate sektsioonil valmis infokirjaoskuse tundide läbiviimiseks abimaterjal "Infokirjaoskuse edendamise võimalused kooliraamatukogus: juhend üldhariduskoolide kooliraamatukoguhoidjatele" http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=10676

Antud juhend sündis kooliraamatukogude sektsiooni suveseminari rühmatöö tulemusel ja püüab anda esmaseid teadmisi/mõtteid, kuidas kooliraamatukoguhoidja võiksid/saaksid õpilaste infokirjaoskust edendada. Juhend koosneb 3 peatükist: infokirjaoskuse mõiste, infokirjaoskus ja õppimine ning infokirjaoskuse edendamine raamatukogus. Viimane peatükk jaguneb alapeatükkideks. Infokirjaoskuse õpetamist on vaadeldud kooliastmete kaupa. Iga alapeatükk algab riiklikus õppekavas välja toodud infopädevustega, seejärel tuuakse tabelina infokirjaoskaja pädevused ning peatükk lõpeb soovitustega, milliseid tunde ja tegevusi võiks raamatukoguhoidjad läbi viia. Tekstis on toodud hulgaliselt viiteid internetimaterjalile, et vajadusel saaksid raamatukoguhoidjad probleemi põhjalikumalt süüvida. Tundide läbiviimise hõlbustamiseks on lisadena toodud õpilastel ettelugemiseks sobivate lasteraamatute soovitusnimetik, infootsingu tundideks kohandatud mängude loetelu ja teisi abimaterjale, mis on koostatud kooliraamatukoguhoidjate kui praktikute töökogemuste põhjal.

Loodame tulevikus koostada samateemalise internetilehekülje, mida saaks pidevalt täiendada uute tekkinud ideede ja seisukohtadega. Antud juhendil on hulgaliselt puudujääke. Mitmed teemad vajavad veel töörühmades arutlemist, näiteks, millises vanuses võiksid õpilased osata korralikult viidata. Mõningate teemade käsitlemist tuleks enne praktikas katsetada, kas antud teema on ikka sellele vanuseastmele jõukohane või mitte. Arutleda võib ka selle üle, kes peaksid koolis infokirjaoskuse tunde läbi viima, kas õpetajad või raamatukoguhoidjad. Oleme seisukohal, et õpilaste infokirjaoskuse edendamisega peaks toimuma koostöös. Kuidas seda paremini ja süsteemsemalt teha, selle üle peame veel mõtlema!

Küsimustega pöörduge:
Ester Sõrmus
Tallinna Pedagoogilise Seminari raamatukogu juhataja
Tel.: 6391755 / Faks: 6391763

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHINGU JUHATUS KUTSUB ÜLES ESITAMA KANDIDAATE


  • ERÜ juhatuse esimehe ja viie liikme kohale

2010. aasta üldkoosolekul valitakse ERÜ juhatusse kolmeks järgmiseks aastaks juhatuse esinaine ja viis liiget.

Valimisperioodi lõpetavad esinaine Anneli Sepp ja juhatuse liikmed Vaike Kurel, Helle Laanpere, Katre Riisalu, Taie Saar ja Asko Tamme.
Juhatuse koosseisus jätkavad kuni aastani 2012 Ave Janu ja Õie Tammissaar.

  • ERÜ aastapreemiale 2010 ja teenetepreemiale 2010

Aastapreemiale võib esitada raamatukoguhoidjaid 2010. aasta saavutuste eest ja teenetepreemiale pikaajalise silmapaistva tegevuse eest raamatukogunduses. Lähemalt vt. statuudist

Esildised aasta- ja teenetepreemia ning ERÜ juhatuse liikmete kandidaatide kohta saata kuni 10. jaanuarini ERÜ büroole Tõnismägi 2, Tallinn 10122.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu üld- ja kõnekoosolek toimuvad 28. veebruaril 2010 Eesti Rahvusraamatukogus


ERÜ büroo

teisipäev, 7. detsember 2010

Severjanin elustub taas Toilas


MTÜ TOILA VALLA HARIDUSE JA KULTUURI SELTS KUTSUB TEATRISSE!

27. detsembril kell 19 Toila Rahvamajas

ANANASSID ŠAMPANJAS.

(teater VARIUS)


Lavastus keskendub vene luuletaja Igor Severjanini (sündinud 1887) elule Eestis. Keskseteks tegelasteks on Felissa Kruut (luuletaja tulevane abikaasa), Henrik Visnapuu ja August Alle.

Etenduse autor ja lavastaja on Heidi Sarapuu.

Kunstnik: Karmo Mende
Kostüümid: Jaana Wolke
Grimm: Anita Porila
Mängivad ja laulavad: Timur Ilikajev, Ele Raik, Lii Tedre, Valeri Sõrtšenko, Peeter Kaljumäe, Allan Kress

Kuigi Severjanin ei osanud eesti keelt, sai ta meie luuleklassikat küllaltki palju vene keelde tõlkida. Selles töös oli abiks Felissa, kes jutustas Igorile luuletuse sisu ümber. Tänu oma erilisele musikaalsusele, rütmi tunnetusele ja vaistule oskas Severjanin üpris hästi tabada nii mõnegi eesti luuletaja loomingu olemuse (eriti Visnapuu). Severjanin oli Venemaal kuulus ja oodatud esineja kirjandus-muusikalistel õhtutel, ilmselt oma aja "superstaar", keda naised lausa jumaldasid. Paraku aga mitte Eestis, sest ajad ja olud olid muutunud. Kirjanik ise ei leidnud oma kohta ei elus ega loomingus. Ta elas mitmetes Eestimaa linnades ja paikades, esines laulude ja luulega välismaal elavatele vene ringkondadele. Hästi ei läinud ka raamatumüük, peresuhteid varjutas rohkete austajannade ring. Kõik see kokku viis elu traagilise lõpuni. Igor Severjanin suri üksikuna viletsuses ja vaesuses 1941. aasta detsembris. Luuletaja on maetud Siselinna kalmistule.

Lavastus on kahes keeles ja ühe vaatusega. Kõlavad romantilise sisuga laulud Severjanini tekstidele.

Piletid 50 kr ja 25 kr (lapsed ja penisonärid)

Piletid on müügil Toila, Voka ja Jõhvi Raamatukogus.

Kalender avab raamatukoguhoidjate näitlejameisterlikkuse

Kuidas teha nii, et lugejad leiaksid üles just need õiged väärt raamatud - ajal, mil iga nädal ilmub
uusi trükiseid kümneid? Ida-Virumaa lugejaile tõttavad appi tublid kohalikud raamatukoguhoidjad, kes tegid oma lemmikteosest lausa fotolavastuse kohe ilmuva seinakalendri jaoks.

Jaanuarikuu fotol tutvustab Narva keskraamatukogu Clive Staples Lewise Narnia-lugude raamatut "Lõvi, nõid ja riidekapp".

Kristlik muinasjutt

Miks valisid narvakad just selle, enam kui pool sajandit tagasi kirjutatud allegooriaraamatu?
Jelena Marova Narva keskraamatukogu lasteosakonnast ütleb, et üks põhjus on see, et raamat on olemas nii eesti kui vene keeles. Samuti on Eesti kinodes jooksnud raamatu ekraniseering.
"Aga raamat on parem kui film, sest annab enam edasi emotsiooni. Teos kõneleb õilsusest,
aususest, truudusest, sõprusest, propageerib headust - need on asjad, millest meie agressiivses elus napib," arvab Jelena.
Modellid fotolavastusele leiti lähikonnast. Väikest Lucyt kehastab Jelena 6aastane tütar Jekaterina ja fauniks värvati raamatukogu nooruke majahoidja Aleksander. "Eks Sašal oli veidi ebamugav riidest lahti võtta. Pärast kalendri ilmumist hakkavad modelliagentuurid kindlasti tema vastu huvi tundma," naerab Jelena.
Enne Lewise kasuks otsustamist kaaluti ka Traversi "Mary Poppinsit" ja Meyersi vampiirisaagat "Videvik".

Minu...

9. mail tähistatakse Euroopa liidus Euroopa päeva. Vahest seetõttu sobib maikuu juurde fotolavastus "Minu..."sarjast, kus Anne Valdru Sonda raamatukogust on kehastunud kuumavereliseks lõunamaalaseks ja Hille Väljaotsa Iisaku raamatukogust etendab staatilisemat ugrimugri temperamenti. Anne tutvustab Anna-Maria Penu "Minu Hispaaniat" ja Hille Rein Siku "Minu Ugrimugrit". Anne põhjendab oma valikut suure isikliku reisihimuga. Tänavu on ta käinud juba Türgis, mullu käis Hispaanias.
Hispaanias oligi talle teejuhiks "Minu..."-raamat. Aga Türgist käis Anne enda sõnul juuri otsimas. Nimelt olevat ta esiisa soldatina Vene-Türgi sõjas osaledes sealt maalt naise kosinud.
Hille arvab, et "Minu..."-sari on nii mõnus, et see ei vajagi erilist tutvustamist. Juba ühe-naise-kirjastuse Petrone Print idee välja anda eri maades elavate eestlaste mõlgutusi enda suhtest uue kodumaaga on kulda väärt! Rein Siku pajatus ugrimugrindusest on aga erand, sest püüab kaardistada asja, mis on end laotanud umbes ühele kuuendikule planeedist. Hille arvab, et Siku raamat aitab meil ka endid paremini mõista.

Ükskord me võidame...

Augustikuus meenutab 20 aasta möödumist Eesti taasiseseisvumisest Jõhvi keskraamatukogu
pearaamatuhoidja Anne Kippar, kes on maskeerunud sotsrealismi viljelevaks taiduriks.

Anne otsustas tutvustada Heinz "Ükskord-me-võidameniikuinii" Valgu raamatut "Pääsemine
helgest tulevikust", mis alles tänavu ilmus. "Tegu on kummardusega Valgule, kes ka keerulistel aegadel suutis endaks jääda. Kuna autor on šaržist, oskab ta inimesi täpselt ja samas neid solvamata portreteerida. Põnevad on raamatus kirjeldatud pöördelised sündmused ja loovharitlaste osa neis," räägib Anne.
Anne kaalus ühe oma värske lemmikraamatu "Söö, palveta, armasta" kujutamist, aga see projekt jäi liigse intiimsuse tõttu kõrvale. Hingerahu leiab ka Valgult.

Moskva kohvik

Detsembrit kaunistavad kohvikudaamid 1930ndatest aastatest. Jõhvi keskraamatukogu teenindusosakonna juhataja Sirje Malmet tahab nimelt tutvustada käesoleval aastal kirjastuses Tammeraamat ilmunud "Kultaste saagat".
Laiadele massidele on Kultas tuntud eelkõige Tallinnas 1937. aastal Vabaduse väljakul avatud moodsa kohviku tõttu. Kohvik sai tegutseda paraku küll vaid Nõukogude okupatsioonini,
mil see natsionaliseeriti ja omanik koos perega Siberisse küüditati. Hiljem kandis kohvik aastakümneid Moskva nime.
Samal, 1937. aastal sündinud Kristi jagab mälestusi Siberi-aastatest, kohtumistest vangilaagrisse viidud isaga, õppimisest Moskvas, töötamisest nii Eestis kui Venemaal, kus algas temateadlasekarjäär, ni ng edukatest aastatest koos juudisoost abikaasaga USAs.

"Meie Siberit ei lavastanud, tahtsime glamuuri kujutada."

Internetist otsiti 1930ndate aastate moe, soengute ja meigi kohta ning nii sündis milleski omaaegset ühiskonnakriitilist karikaturisti Gorit meenutav fotolavastus. Sirjega kohvitavad daamid on tema kolleegid Piret Kallas ja Katrin Bogens.

Anne Kippar ütleb, et põnev kalender sündis vajadusest suveniiri järele, mida raamatukogu
külalistele kinkida. Veel on kalendri ülesanne populariseerida raamatukogutöötaja ametit. "Kõige tähtsam on aga tutvustada häid ja põnevaid raamatuid. Kes neid veel tutvustab kui mitte raamatukoguhoidja?!" räägib Anne.

Jõhvi keskraamatukogus on kalendri esitlus neljapäeval, 28. oktoobril kell 12. Ühtlasi
avatakse ka fotonäitus "Raamatukoguhoidja - fotomodell", kus näeb fotosid, mis kalendrisse
ei mahtunud.

Teet Korsten
PÕHJARANNIK 23. oktoober 2010
fotod: Ain Spitz

Loe, mõtiskle, naudi!

Detsembriga lõpeb ametlikult lugemisaasta. Raamatuid ilmus sellelgi aastal Eestis rohkesti. Kuid kindlasti on mõningad teosed, mis tõusevad teiste seast eriliselt esile. Valisingi välja 3 raamatut, mille avastasin just mööduval aastal ja mida teistelegi lugeda soovitaksin.

Elulooraamatuid tuleb nagu Vändrast saelaudu - viimati näiteks noorest lauljast Ott Leplandist. Biograafiate rohkuses on aga ilmunud raamat, kus autoril tõepoolest on, millest rääkida - Heinz Valgu „Pääsemine helgest tulevikust“. Kunstnik Heinz Valk on rahva mällu jäänud eelkõige oma kuulsa lööklausega - ükskord me võidame niikuinii. Järgmise aasta augustikuus möödub 20 aastat Eesti taasiseseisvumisest. Raamatu abil võimegi meelde tuletada, kes siis tegelikult meile vabaduse tõid. Raamat räägib lisaks Valgu vabameelsest noorusest ja kunstiõpingutest. Saame lugeda ka pikantseid lugusid, mis toimusid loovinimeste teises kodus - Kuku klubis. Kuidas Juhan Smuul tellis alati mitte vähem kui kasti konjakit või kuidas rahvakirjanik Egon Rannet iga päev üleolevalt oma Volgaga otse treppi sõites Kukust koertele karbonaadi käis ostmas. Aasta lõpus andsid Ida – Virumaa raamatukogutöötajad välja lugemissoovitustega kalendri „Jah lugemisele!“, kus igal kuul tutvustas üks raamatukoguhoidja oma lemmikraamatut. Tegin kalendri jaoks fotolavastuse just Heinz Valgu raamatu põhjal.

Kui naistekaid ilmub pidevalt lademetes, siis möödunud aastal nägi lõpuks ilmavalgust eesti esimene meestekas – Olavi Ruitlase „Naine“. Autori sõnul oli raamatut vaja selleks, et kahandada juurdunud mentaliteeti justkui oleks meestel kõigest suht savi. On ju tavaliselt mehed vait, suruvad kõik alla - väliselt tugevad, aga põlevad kiiremini läbi. Lõpuks sai siis mees välja öelda seda, mida ammu tahtnuks. Raamatu peategelaseks on tänapäeva tarbimishull naine. Naine, kes karjus oma eelmise mehe surnuks; kes instrueerib meest seksi ajal nagu masinist; kes ostab hekikäärid, kuigi perel puudub hekk. Lisaks on tegelasteks Naise Uus Mees, Lollid Maainimesed, Perssekukkunud Hipi ja muidugi luuletajast minategelane. Võib öelda, et kõik naised tunnevad ennast selles raamatus natuke ära. Selle aasta veebruaris kohtus Ruitlane Jõhvi Keskraamatukogus lugejatega kirjandusõhtul „Mida arvate teie?“. Tookord põhjustas raamat arutelu teemal, kas sellised teosed ei peaks olema roppuste pärast varustatud hoiatava kleebisega „Võib riivata lugeja sündsustunnet“. Igatahes oli palju kõmu tekitanud raamat pikka aega müügiedetabelite tipus. Maakonna raamatukogude laenutuste edetabeliski asub „Naine“ kolmandal kohal.

Vastupidi eelmisele raamatule räägib ameerika kirjaniku Elizabeth Gilberti menuraamat „Söö, palveta, armasta“ naise eneseotsingutest. Peategelasel oli kõik, millest üks kaasaegne naine unistama peaks- abikaasa, maja, edukas karjäär. Ent sarnaselt paljude teistega tundis ta, et elu on tupikusse jõudnud. Et midagi muuta otsustas ta minna avastama maailma ja samas ka ennast. Itaalias nautis ta toidumõnusid, Indias õppis mediteerima ja Indoneesias leidis eneselegi ootamatult suure armastuse. Küllap on raamatu hiigeledu põhjus see, et ka siin samastub lugeja peategelasega- on ju kõigil elus probleeme, millele lahendust otsida. Hiljuti jooksis kinodes raamatu põhjal valminud samanimeline film Julia Robertsiga peaosas. Muuseas, peategelase armastuse loole on kirjutatud järg, mis on juba ilmunud ka eesti keeles.

Lõpetuseks küsin lugejatelt, mis on teie mööduva aasta lemmikraamatud?

Lugemiseni!


Anne Kippar

Jõhvi Keskraamatukogust

esmaspäev, 15. november 2010

Suguvõsa ja perekonnaloo uurimine...

... on just see, millega pikkadel pimedatel sügisõhtutel on paras aeg algust teha.

Millest alustada? Kust oma eelkäijate kohta infot otsida? Kuidas hakata sugupuud "kasvatama"?

Neile ja paljudele teistele küsimustele saad vastuse, kui tuled

21. novembril kell 2 pealelõunal Toila Raamatukogusse.

Suguvõsauurija Vallo Mikker räägib kõigest pikemalt
ja annab head nõu alustamiseks.

OLED OODATUD!

Täpsem info Toila Raamatukogu telefonil 33 69 551 Lea Rand

kolmapäev, 10. november 2010

Lugemispesadest ja noorte lugemusest

Kuu algus on tore aeg, sest peaaegu iga päev toob postkasti mõne värske ajakirja.
Kuna ma ise olen jätkuvalt paberperioodika usku ja eelistan lugeda PÄRIS ajakirju ja ajalehti, siis mööduvad kuu alguse õhtud valdavalt diivaninurgas värskeid ajakirju sirvides.

Novembrikuu MEIE PERE on päris mitu lehekülge pühendanud lugemisele.

Artiklis "Samm-sammult lugema" annab Maili Vesiko-Liinev häid nõuandeid ja näpunäiteid selleks, kuidas suunata mudilasi lugemise juurde ja kuidas aidata koolis käivaid lapsi õppida lugema nii, et nad ka tekstist aru saaksid. Viimane oskus on hädavajalik kõigis ainetes: ei saa ju laps lahendada matemaatikaülesannet, kui ta selle sisust aru ei saa.

Muide, Maili Vesiko-Liinev on ka Eesti Lugemisühingu juhatuse esinaine ja seotud Lugemisühingu tegemistega juba 6 aastat.

Samas on ka head näpunäited, kuidas oma koju (aga miks mitte ka raamatukogusse?) luua lugemispesa.

Teises lugemisteemalises artiklis kummutab Viivika Eljand arvamuse, et tänapäeva noored ei taha lugeda.
Tuleb välja, et vale puha!
Kolm teismelist jagavad oma lugemiselamusi ja mälestusi seoses lugemisega.
Kommentaari noorte lugemusele annab Otepää Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Marika Paavo, kes ütleb, et igal ajal on olnud neid, kes loevad palju, ja neid, kes ei võta raamatutki kätte. Ei ole see praegune aeg teistmoodi ühti.

teisipäev, 9. november 2010

Väike mõtisklus sõna maaraamatukoguhoidja ainetel

M – Maalähedane pead Sa olema. Langevarjuhüpped ei ole vist päris Sinu ala, kuigi oled mitmekülgne!

A – Armasta lugejat nagu ligemest!

A – Asjalikud algatused tulgu ikka sinult, kellelt siis veel!

R – Raamatud – raha – raamatukogud, midagi on selles loetelus väga vähe!

A – Arvad ja loodad kõige paremat, aga lugeja valib ikka naisteka!

A – Arvud ei klapi ikka, liida käsitsi või löö arvutist välja!

M – Mõttel võta alati sabast kinni ja vaata, kas teine ka hää om!

A – Alati loodetakse sinule!

T – Tarkvaragi läheb tihti lolliks!

U – Uhkusta uue raamatukoguga!

K – Katus ei pruugi vett pidada!

O – Ohka, aga tööta edasi!

G – Gurmaaniks saada ei luba palk!

U – Usu, et juba ülejärgmisest aastast hakkab eelarve kasvama!

H – Hooli võlglastest, sest nendeski on midagi inimlikku!

O – Organiseerid küll, aga vahel tuleb vähe rahvast!

I – Internet pole mitte igapäevane külaline Sinu raamatukogus!

D – Digipilti ei peagi kõik sinu teeninduspiirkonna elanikud nägema!

J – Julge hundi rind on rasvane: meeldetuletus vallavalitsusse sisenemisel! Ja veel:

Just Sina oled kõige õigem inimene oma kohal!

A – Arvutiriketest ei maksa mitte rääkidagi!


Autor: Külli Ots

Põlva Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja

Esmaettekanne toimus maaraamatukoguhoidjapäeval Põlvas