Jõulutervitused Toila Raamatukogult

AEG ON TULNUD SUUREST, LAIAST
IGAVIKU SOOJAST SAIAST
JÕULUKÄÄR MEIL LÕIGATA,
ÕNNESOOVE HÕIGATA,
SAATA SALASOSINAID - OLEKS ROHKEM ROSINAID!

HUBASEID JÕULE,
MÕNUSAT AASTA LÕPETAMIST
NING ÕNNELIKKU JA TEGUSAT UUT AASTAT!

Infokirjaoskuse edendamise võimalused kooliraamatukogus

ERÜ kooliraamatukoguhoidjate sektsioonil valmis infokirjaoskuse tundide läbiviimiseks abimaterjal "Infokirjaoskuse edendamise võimalused kooliraamatukogus: juhend üldhariduskoolide kooliraamatukoguhoidjatele" http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=10676

Antud juhend sündis kooliraamatukogude sektsiooni suveseminari rühmatöö tulemusel ja püüab anda esmaseid teadmisi/mõtteid, kuidas kooliraamatukoguhoidja võiksid/saaksid õpilaste infokirjaoskust edendada. Juhend koosneb 3 peatükist: infokirjaoskuse mõiste, infokirjaoskus ja õppimine ning infokirjaoskuse edendamine raamatukogus. Viimane peatükk jaguneb alapeatükkideks. Infokirjaoskuse õpetamist on vaadeldud kooliastmete kaupa. Iga alapeatükk algab riiklikus õppekavas välja toodud infopädevustega, seejärel tuuakse tabelina infokirjaoskaja pädevused ning peatükk lõpeb soovitustega, milliseid tunde ja tegevusi võiks raamatukoguhoidjad läbi viia. Tekstis on toodud hulgaliselt viiteid internetimaterjalile, et vajadusel saaksid raamatukoguhoidjad probleemi põhjalikumalt süüvida. Tundide läbiviimise hõlbustamiseks on lisadena toodud õpilastel ettelugemiseks sobivate lasteraamatute soovitusnimetik, infootsingu tundideks kohandatud mängude loetelu ja teisi abimaterjale, mis on koostatud kooliraamatukoguhoidjate kui praktikute töökogemuste põhjal.

Loodame tulevikus koostada samateemalise internetilehekülje, mida saaks pidevalt täiendada uute tekkinud ideede ja seisukohtadega. Antud juhendil on hulgaliselt puudujääke. Mitmed teemad vajavad veel töörühmades arutlemist, näiteks, millises vanuses võiksid õpilased osata korralikult viidata. Mõningate teemade käsitlemist tuleks enne praktikas katsetada, kas antud teema on ikka sellele vanuseastmele jõukohane või mitte. Arutleda võib ka selle üle, kes peaksid koolis infokirjaoskuse tunde läbi viima, kas õpetajad või raamatukoguhoidjad. Oleme seisukohal, et õpilaste infokirjaoskuse edendamisega peaks toimuma koostöös. Kuidas seda paremini ja süsteemsemalt teha, selle üle peame veel mõtlema!

Küsimustega pöörduge:
Ester Sõrmus
Tallinna Pedagoogilise Seminari raamatukogu juhataja
Tel.: 6391755 / Faks: 6391763 

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHINGU JUHATUS KUTSUB ÜLES ESITAMA KANDIDAATE

• ERÜ juhatuse esimehe ja viie liikme kohale

2010. aasta üldkoosolekul valitakse ERÜ juhatusse kolmeks järgmiseks aastaks juhatuse esinaine ja viis liiget.

Valimisperioodi lõpetavad esinaine Anneli Sepp ja juhatuse liikmed Vaike Kurel, Helle Laanpere, Katre Riisalu, Taie Saar ja Asko Tamme.
Juhatuse koosseisus jätkavad kuni aastani 2012 Ave Janu ja Õie Tammissaar.

• ERÜ aastapreemiale 2010 ja teenetepreemiale 2010

Aastapreemiale võib esitada raamatukoguhoidjaid 2010. aasta saavutuste eest ja teenetepreemiale pikaajalise silmapaistva tegevuse eest raamatukogunduses. Lähemalt vt. statuudist

Esildised aasta- ja teenetepreemia ning ERÜ juhatuse liikmete kandidaatide kohta saata kuni 10. jaanuarini ERÜ büroole Tõnismägi 2, Tallinn 10122.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu üld- ja kõnekoosolek toimuvad 28. veebruaril 2010 Eesti Rahvusraamatukogus


ERÜ büroo

Severjanin elustub taas Toilas

MTÜ TOILA VALLA HARIDUSE JA KULTUURI SELTS KUTSUB TEATRISSE!

27. detsembril kell 19 Toila Rahvamajas

ANANASSID ŠAMPANJAS.

(teater VARIUS)

Lavastus keskendub vene luuletaja Igor Severjanini (sündinud 1887) elule Eestis. Keskseteks tegelasteks on Felissa Kruut (luuletaja tulevane abikaasa), Henrik Visnapuu ja August Alle.

Etenduse autor ja lavastaja on Heidi Sarapuu.

Kunstnik: Karmo Mende
Kostüümid: Jaana Wolke
Grimm: Anita Porila
Mängivad ja laulavad: Timur Ilikajev, Ele Raik, Lii Tedre, Valeri Sõrtšenko, Peeter Kaljumäe, Allan Kress

Kuigi Severjanin ei osanud eesti keelt, sai ta meie luuleklassikat küllaltki palju vene keelde tõlkida. Selles töös oli abiks Felissa, kes jutustas Igorile luuletuse sisu ümber. Tänu oma erilisele musikaalsusele, rütmi tunnetusele ja vaistule oskas Severjanin üpris hästi tabada nii mõnegi eesti luuletaja loomingu olemuse (eriti Visnapuu). Severjanin oli Venemaal kuulus ja oodatud esineja kirjandus-muusikalistel õhtutel, ilmselt oma aja "superstaar", keda naised lausa jumaldasid. Paraku aga mitte Eestis, sest ajad ja olud olid muutunud. Kirjanik ise ei leidnud oma kohta ei elus ega loomingus. Ta elas mitmetes Eestimaa linnades ja paikades, esines laulude ja luulega välismaal elavatele vene ringkondadele. Hästi ei läinud ka raamatumüük, peresuhteid varjutas rohkete austajannade ring. Kõik see kokku viis elu traagilise lõpuni. Igor Severjanin suri üksikuna viletsuses ja vaesuses 1941. aasta detsembris. Luuletaja on maetud Siselinna kalmistule.

Lavastus on kahes keeles ja ühe vaatusega. Kõlavad romantilise sisuga laulud Severjanini tekstidele.

Piletid 50 kr ja 25 kr (lapsed ja penisonärid)

Piletid on müügil Toila, Voka ja Jõhvi Raamatukogus.

Kalender avab raamatukoguhoidjate näitlejameisterlikkuse

Kuidas teha nii, et lugejad leiaksid üles just need õiged väärt raamatud - ajal, mil iga nädal ilmub
uusi trükiseid kümneid? Ida-Virumaa lugejaile tõttavad appi tublid kohalikud raamatukoguhoidjad, kes tegid oma lemmikteosest lausa fotolavastuse kohe ilmuva seinakalendri jaoks.

Jaanuarikuu fotol tutvustab Narva keskraamatukogu Clive Staples Lewise Narnia-lugude raamatut "Lõvi, nõid ja riidekapp".

Kristlik muinasjutt

Miks valisid narvakad just selle, enam kui pool sajandit tagasi kirjutatud allegooriaraamatu?
Jelena Marova Narva keskraamatukogu lasteosakonnast ütleb, et üks põhjus on see, et raamat on olemas nii eesti kui vene keeles. Samuti on Eesti kinodes jooksnud raamatu ekraniseering.
"Aga raamat on parem kui film, sest annab enam edasi emotsiooni. Teos kõneleb õilsusest,
aususest, truudusest, sõprusest, propageerib headust - need on asjad, millest meie agressiivses elus napib," arvab Jelena.
Modellid fotolavastusele leiti lähikonnast. Väikest Lucyt kehastab Jelena 6aastane tütar Jekaterina ja fauniks värvati raamatukogu nooruke majahoidja Aleksander. "Eks Sašal oli veidi ebamugav riidest lahti võtta. Pärast kalendri ilmumist hakkavad modelliagentuurid kindlasti tema vastu huvi tundma," naerab Jelena.
Enne Lewise kasuks otsustamist kaaluti ka Traversi "Mary Poppinsit" ja Meyersi vampiirisaagat "Videvik".

Minu...

9. mail tähistatakse Euroopa liidus Euroopa päeva. Vahest seetõttu sobib maikuu juurde fotolavastus "Minu..."sarjast, kus Anne Valdru Sonda raamatukogust on kehastunud kuumavereliseks lõunamaalaseks ja Hille Väljaotsa Iisaku raamatukogust etendab staatilisemat ugrimugri temperamenti. Anne tutvustab Anna-Maria Penu "Minu Hispaaniat" ja Hille Rein Siku "Minu Ugrimugrit". Anne põhjendab oma valikut suure isikliku reisihimuga. Tänavu on ta käinud juba Türgis, mullu käis Hispaanias.
Hispaanias oligi talle teejuhiks "Minu..."-raamat. Aga Türgist käis Anne enda sõnul juuri otsimas. Nimelt olevat ta esiisa soldatina Vene-Türgi sõjas osaledes sealt maalt naise kosinud.
Hille arvab, et "Minu..."-sari on nii mõnus, et see ei vajagi erilist tutvustamist. Juba ühe-naise-kirjastuse Petrone Print idee välja anda eri maades elavate eestlaste mõlgutusi enda suhtest uue kodumaaga on kulda väärt! Rein Siku pajatus ugrimugrindusest on aga erand, sest püüab kaardistada asja, mis on end laotanud umbes ühele kuuendikule planeedist. Hille arvab, et Siku raamat aitab meil ka endid paremini mõista.

Ükskord me võidame...

Augustikuus meenutab 20 aasta möödumist Eesti taasiseseisvumisest Jõhvi keskraamatukogu
pearaamatuhoidja Anne Kippar, kes on maskeerunud sotsrealismi viljelevaks taiduriks.

Anne otsustas tutvustada Heinz "Ükskord-me-võidameniikuinii" Valgu raamatut "Pääsemine
helgest tulevikust", mis alles tänavu ilmus. "Tegu on kummardusega Valgule, kes ka keerulistel aegadel suutis endaks jääda. Kuna autor on šaržist, oskab ta inimesi täpselt ja samas neid solvamata portreteerida. Põnevad on raamatus kirjeldatud pöördelised sündmused ja loovharitlaste osa neis," räägib Anne.
Anne kaalus ühe oma värske lemmikraamatu "Söö, palveta, armasta" kujutamist, aga see projekt jäi liigse intiimsuse tõttu kõrvale. Hingerahu leiab ka Valgult.

Moskva kohvik

Detsembrit kaunistavad kohvikudaamid 1930ndatest aastatest. Jõhvi keskraamatukogu teenindusosakonna juhataja Sirje Malmet tahab nimelt tutvustada käesoleval aastal kirjastuses Tammeraamat ilmunud "Kultaste saagat".
Laiadele massidele on Kultas tuntud eelkõige Tallinnas 1937. aastal Vabaduse väljakul avatud moodsa kohviku tõttu. Kohvik sai tegutseda paraku küll vaid Nõukogude okupatsioonini,
mil see natsionaliseeriti ja omanik koos perega Siberisse küüditati. Hiljem kandis kohvik aastakümneid Moskva nime.
Samal, 1937. aastal sündinud Kristi jagab mälestusi Siberi-aastatest, kohtumistest vangilaagrisse viidud isaga, õppimisest Moskvas, töötamisest nii Eestis kui Venemaal, kus algas temateadlasekarjäär, ni ng edukatest aastatest koos juudisoost abikaasaga USAs.

"Meie Siberit ei lavastanud, tahtsime glamuuri kujutada."

Internetist otsiti 1930ndate aastate moe, soengute ja meigi kohta ning nii sündis milleski omaaegset ühiskonnakriitilist karikaturisti Gorit meenutav fotolavastus. Sirjega kohvitavad daamid on tema kolleegid Piret Kallas ja Katrin Bogens.

Anne Kippar ütleb, et põnev kalender sündis vajadusest suveniiri järele, mida raamatukogu
külalistele kinkida. Veel on kalendri ülesanne populariseerida raamatukogutöötaja ametit. "Kõige tähtsam on aga tutvustada häid ja põnevaid raamatuid. Kes neid veel tutvustab kui mitte raamatukoguhoidja?!" räägib Anne.

Jõhvi keskraamatukogus on kalendri esitlus neljapäeval, 28. oktoobril kell 12. Ühtlasi
avatakse ka fotonäitus "Raamatukoguhoidja - fotomodell", kus näeb fotosid, mis kalendrisse
ei mahtunud.

Teet Korsten
PÕHJARANNIK 23. oktoober 2010
fotod: Ain Spitz

Loe, mõtiskle, naudi!

Detsembriga lõpeb ametlikult lugemisaasta. Raamatuid ilmus sellelgi aastal Eestis rohkesti. Kuid kindlasti on mõningad teosed, mis tõusevad teiste seast eriliselt esile. Valisingi välja 3 raamatut, mille avastasin just mööduval aastal ja mida teistelegi lugeda soovitaksin.

Elulooraamatuid tuleb nagu Vändrast saelaudu - viimati näiteks noorest lauljast Ott Leplandist. Biograafiate rohkuses on aga ilmunud raamat, kus autoril tõepoolest on, millest rääkida - Heinz Valgu „Pääsemine helgest tulevikust“. Kunstnik Heinz Valk on rahva mällu jäänud eelkõige oma kuulsa lööklausega - ükskord me võidame niikuinii. Järgmise aasta augustikuus möödub 20 aastat Eesti taasiseseisvumisest. Raamatu abil võimegi meelde tuletada, kes siis tegelikult meile vabaduse tõid. Raamat räägib lisaks Valgu vabameelsest noorusest ja kunstiõpingutest. Saame lugeda ka pikantseid lugusid, mis toimusid loovinimeste teises kodus - Kuku klubis. Kuidas Juhan Smuul tellis alati mitte vähem kui kasti konjakit või kuidas rahvakirjanik Egon Rannet iga päev üleolevalt oma Volgaga otse treppi sõites Kukust koertele karbonaadi käis ostmas. Aasta lõpus andsid Ida – Virumaa raamatukogutöötajad välja lugemissoovitustega kalendri „Jah lugemisele!“, kus igal kuul tutvustas üks raamatukoguhoidja oma lemmikraamatut. Tegin kalendri jaoks fotolavastuse just Heinz Valgu raamatu põhjal.

Kui naistekaid ilmub pidevalt lademetes, siis möödunud aastal nägi lõpuks ilmavalgust eesti esimene meestekas – Olavi Ruitlase „Naine“. Autori sõnul oli raamatut vaja selleks, et kahandada juurdunud mentaliteeti justkui oleks meestel kõigest suht savi. On ju tavaliselt mehed vait, suruvad kõik alla - väliselt tugevad, aga põlevad kiiremini läbi. Lõpuks sai siis mees välja öelda seda, mida ammu tahtnuks. Raamatu peategelaseks on tänapäeva tarbimishull naine. Naine, kes karjus oma eelmise mehe surnuks; kes instrueerib meest seksi ajal nagu masinist; kes ostab hekikäärid, kuigi perel puudub hekk. Lisaks on tegelasteks Naise Uus Mees, Lollid Maainimesed, Perssekukkunud Hipi ja muidugi luuletajast minategelane. Võib öelda, et kõik naised tunnevad ennast selles raamatus natuke ära. Selle aasta veebruaris kohtus Ruitlane Jõhvi Keskraamatukogus lugejatega kirjandusõhtul „Mida arvate teie?“. Tookord põhjustas raamat arutelu teemal, kas sellised teosed ei peaks olema roppuste pärast varustatud hoiatava kleebisega „Võib riivata lugeja sündsustunnet“. Igatahes oli palju kõmu tekitanud raamat pikka aega müügiedetabelite tipus. Maakonna raamatukogude laenutuste edetabeliski asub „Naine“ kolmandal kohal.

Vastupidi eelmisele raamatule räägib ameerika kirjaniku Elizabeth Gilberti menuraamat „Söö, palveta, armasta“ naise eneseotsingutest. Peategelasel oli kõik, millest üks kaasaegne naine unistama peaks- abikaasa, maja, edukas karjäär. Ent sarnaselt paljude teistega tundis ta, et elu on tupikusse jõudnud. Et midagi muuta otsustas ta minna avastama maailma ja samas ka ennast. Itaalias nautis ta toidumõnusid, Indias õppis mediteerima ja Indoneesias leidis eneselegi ootamatult suure armastuse. Küllap on raamatu hiigeledu põhjus see, et ka siin samastub lugeja peategelasega- on ju kõigil elus probleeme, millele lahendust otsida. Hiljuti jooksis kinodes raamatu põhjal valminud samanimeline film Julia Robertsiga peaosas. Muuseas, peategelase armastuse loole on kirjutatud järg, mis on juba ilmunud ka eesti keeles.

Lõpetuseks küsin lugejatelt, mis on teie mööduva aasta lemmikraamatud?

Lugemiseni!

Anne Kippar

Jõhvi Keskraamatukogust

Suguvõsa ja perekonnaloo uurimine...

... on just see, millega pikkadel pimedatel sügisõhtutel on paras aeg algust teha.

Millest alustada? Kust oma eelkäijate kohta infot otsida? Kuidas hakata sugupuud "kasvatama"?

Neile ja paljudele teistele küsimustele saad vastuse, kui tuled

21. novembril kell 2 pealelõunal Toila Raamatukogusse.

Suguvõsauurija Vallo Mikker räägib kõigest pikemalt

ja annab head nõu alustamiseks.

OLED OODATUD!

Täpsem info Toila Raamatukogu telefonil 33 69 551 Lea Rand

Tänavusest kirjaniketuurist maakondadesse

... kirjutab värske SIRP

Lugemispesadest ja noorte lugemusest

Kuu algus on tore aeg, sest peaaegu iga päev toob postkasti mõne värske ajakirja.
Kuna ma ise olen jätkuvalt paberperioodika usku ja eelistan lugeda PÄRIS ajakirju ja ajalehti, siis mööduvad kuu alguse õhtud valdavalt diivaninurgas värskeid ajakirju sirvides.

Novembrikuu MEIE PERE on päris mitu lehekülge pühendanud lugemisele.

Artiklis "Samm-sammult lugema" annab Maili Vesiko-Liinev häid nõuandeid ja näpunäiteid selleks, kuidas suunata mudilasi lugemise juurde ja kuidas aidata koolis käivaid lapsi õppida lugema nii, et nad ka tekstist aru saaksid. Viimane oskus on hädavajalik kõigis ainetes: ei saa ju laps lahendada matemaatikaülesannet, kui ta selle sisust aru ei saa.

Muide, Maili Vesiko-Liinev on ka Eesti Lugemisühingu juhatuse esinaine ja seotud Lugemisühingu tegemistega juba 6 aastat.

Samas on ka head näpunäited, kuidas oma koju (aga miks mitte ka raamatukogusse?) luua lugemispesa.

Teises lugemisteemalises artiklis kummutab Viivika Eljand arvamuse, et tänapäeva noored ei taha lugeda.
Tuleb välja, et vale puha!
Kolm teismelist jagavad oma lugemiselamusi ja mälestusi seoses lugemisega.
Kommentaari noorte lugemusele annab Otepää Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Marika Paavo, kes ütleb, et igal ajal on olnud neid, kes loevad palju, ja neid, kes ei võta raamatutki kätte. Ei ole see praegune aeg teistmoodi ühti.

Väike mõtisklus sõna maaraamatukoguhoidja ainetel

M – Maalähedane pead Sa olema. Langevarjuhüpped ei ole vist päris Sinu ala, kuigi oled mitmekülgne!

A – Armasta lugejat nagu ligemest!

A – Asjalikud algatused tulgu ikka sinult, kellelt siis veel!

R – Raamatud – raha – raamatukogud, midagi on selles loetelus väga vähe!

A – Arvad ja loodad kõige paremat, aga lugeja valib ikka naisteka!

A – Arvud ei klapi ikka, liida käsitsi või löö arvutist välja!

M – Mõttel võta alati sabast kinni ja vaata, kas teine ka hää om!

A – Alati loodetakse sinule!

T – Tarkvaragi läheb tihti lolliks!

U – Uhkusta uue raamatukoguga!

K – Katus ei pruugi vett pidada!

O – Ohka, aga tööta edasi!

G – Gurmaaniks saada ei luba palk!

U – Usu, et juba ülejärgmisest aastast hakkab eelarve kasvama!

H – Hooli võlglastest, sest nendeski on midagi inimlikku!

O – Organiseerid küll, aga vahel tuleb vähe rahvast!

I – Internet pole mitte igapäevane külaline Sinu raamatukogus!

D – Digipilti ei peagi kõik sinu teeninduspiirkonna elanikud nägema!

J – Julge hundi rind on rasvane: meeldetuletus vallavalitsusse sisenemisel! Ja veel:

Just Sina oled kõige õigem inimene oma kohal!

A – Arvutiriketest ei maksa mitte rääkidagi!

Autor: Külli Ots

Põlva Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja

Esmaettekanne toimus maaraamatukoguhoidjapäeval Põlvas

Uus LUGU...

... on ilmunud.

Ehk siis raamatuajakiri LUGU.

Millest LUGU seekord räägib?
Sõna teost räägib Asta Põldmäe, soovitusi selle kohta, mida lugeda Soome kirjandusest, jagavad teadjad siit ja sealtpoolt Soome lahte.

Saab lugeda uuest kirjanduslikust raadiosaatest Vikerraadios "Loos on asju", kus kirjanikud Mart Helme ja Jan Kaus arutlevad nii eesti kui ka tõlgitud proosakirjanduse üle. Saade on eetris pühapäeviti kell 13.05 ja korduses neljapäeva südaööl. Netist kättesaadav igal ajal.

Intervjueeritava rollis on seekord romaani-, laste- ja näitekirjanik Andrus Kivirähk.
Fookuses on Doris Lessing.
Lisaks hulgaliselt raamatututvustusi ja -soovitusi.
Igati hariv lugemine raamatuinimestele ja -sõpradele.

Kellel järgmise aasta perioodika veel tellimata ja raha jätkub, siis soovitan tellida!

Vt. ajakirja LUGU kodulehelt www.lugu.ee

TELLI ENDALE OMA LUGU! Momendil saab tellimust esitada aastatellimusele, mis sisaldab numbreid veebruar 2011, mai 2011, august 2011 ja november 2011

Sügisene kostüümivahetus

Nii naised!
Nüüd vaatame kõik oma riidekapid üle ja teeme inventuuri.

Alles jätame kõik need riided, mis veidigi sarnanevad piltidel olevatega.

Aga need, mis meid "hallideks hiirekesteks" teevad, anname ära mõnele head tegevale organisatsioonile.

Huvitavaid leide disainimaailmast

Mida kõike inimesed välja ei mõtle?!

Raamatukogu neli ühes. Käsikäru, tool, laud, valgusti - kokku üks raamatukogu.
Hõlbus ruumis transportida, võtab vähe ruumi, aga mahutab palju - kuni 80 raamatut.

Autor Nils Holger Moormann.
Tootest saab täpsemalt lugeda siin.

Ja veel üks "liikuv" raamatukogu, mis mahutab lausa pool tonni raamatuid.
Siin saab meeldiv ühendatud kasulikuga ehk siis tegevust saavad nii ihu kui hing.

Samas pakub see leiutis ka võimaluse mõnusaks puhkepausiks raamatute keskel.
Taani arhitektist David Garciast ja tema toredast leiutisest saab pikemalt lugeda siit.

Valik Eesti kirjandusblogidest

27. augusti "Sirbis" ilmus Kirjandusmuuseumi teaduri Kadri Tüüri koostatud valik eesti kirjandusblogidest.

Samast lehest leiab veel 2 sama autori artiklit blogide ja kirjanduse teemadel:
Kirjandusest ja blogidest
Kuidas suhtute eesti kirjandusblogidesse?

Lugemisaasta fotokonkurss

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing kuulutab välja Lugemisaasta 2010 fotovõistluse "Lugemise lummuses".
Fotokonkursi eesmärk on kutsuda osalema Lugemisaasta üritusel ka neid, kes lugemisest enam või selle kõrval hindavad fotokunsti. Oodatud on pildid lugemishetkedest kodus, koolis, aias, tööl, raamatukogus või pargipingil.

Püüa pildile need elamused ja inspiratsioon, mis raamatud lugejale pakuvad! Jäädvusta Lugemisaastat 2010 ning jaga teistega hetke, kui loetakse raamatut või ajalehte, uuritakse atlast, vaadatakse pildiraamatut või osaletakse kirjandus-üritusel. Oodatud on nii luuleraamaturomantika kui ka liiklusõpiku asjalikkusega tehtud fotod.

Parimatest fotodest valmib rändnäitus.

Osale ja erguta osalema ka oma sõpru!

Fotokonkursi täpsed tingimused ja esitatud tööd leiad: http://pilt.delfi.ee/contests/

Fotokonkursi korraldab MTÜ Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ) koostööspartneri Delfi Pildiga.

Konkursil osalemine

* Konkurss on avalik, osaleda võivad kõik soovijad, välja arvatud konkursi korraldamisega seotud isikud.
* Fotode üles laadimisel peab võistleja lisama foto kirjelduse väljale andmed (ees- ja perekonnanimi, vanus) ning foto pealkiri. Võistleja e-posti aadress ei ole kõigile nähtav.
* Pilte võib konkursile esitada ainult autor ise. Võistlustöö esitamisel kinnitab autor, et omab kõiki õigusi piltidele ning vastutab täielikult võimalike kolmandate osapoolte pretensioonide eest. Pildil kujutatud inimesed on teadlikud ja andnud loa vastava pildi esitamisest fotokonkursile.
* Üks autor võib esitada kuni 5 tööd.
* Fotode üleslaadimisel kinnitab osaleja, et on tutvunud konkursi tingimustega ja nendega nõustunud.

Tähtaeg

Fotosid saab konkursile esitada kuni 31. detsember 2010.

Hindamine

Fotokonkursile esitatud fotode puhul hinnatakse ideed, loomingulisust ja emotsionaalsust. Oluline on kunstiline ja tehniline tase ning headest pildistamise tavadest kinni pidamine. Korraldajatel on õigus eemaldada fotokonkursilt tööd, mis ei vasta reeglitele või konkursi temaatikale. Auhinnatud saavad 3 publikulemmikut ja rahalise auhinna 3 žürii lemmikut. Erilised tööd saavad eripreemiad.

Auhinnad

1. koht: 5000 krooni

2. koht: 3000 krooni

3. koht: 1000 krooni

Eriauhind parimale pildile "Lugemise hetk raamatukogus"

JAH lugemisele

Lugemisaastale kohaselt kulgevad tänavused raamatukogupäevad moto all „Jah lugemisele!“ ja toimuvad tavapäraselt 20.-30. oktoobrini.

Tänapäeva lapsed ei viitsi ega taha lugeda. Nad istuvad ainult arvutis ja raamatud ei huvita neid üldse. See on üsna levinud arvamus. Aga kas see ikka on nii? Ja kui on, siis miks? Mida teha, et lapsed hakkaksid taas rohkem lugema? Või kas nad üldse peaksidki lugema? Äkki aitabki Internetist ja seal leiduvast?
Olen üsna veendunud, et enamiku arvates on raamatud kasulikud ja lapsed peaksid rohkem lugema.
Eesti tuntud kirjanik Helga Nõu on öelnud, et see, kes ei loe juturaamatuid lapsepõlves, ei hakka lugema ilukirjandust ka täiskasvanuna. Ja küsinud: aga mis saab siis tulevikus meie kultuuripärandist? Meie kõigi soov on, et lapsed hakkaksid lugema, aga ei tea, kuidas neid raamatute juurde meelitada. Samas ütleb ta, et meelitamine viib kaugemale kui sundimine.
Miks on raamatulugemine lapsele hea?
Lugemine avardab lapse maailmapilti, arendab iseseisvust, ergutab kujutlusvõimet, tekitab eluaegse lugemisharjumuse, suurendab sõnavara, aitab teisi inimesi paremini mõista, aitab mõelda sellele, mis on õige ja mis vale. Koos lapsega lugemine annab ühist kvaliteetaega lapsele ja täiskasvanule, on põlvkondadevaheliseks sillaks. Need on vaid mõned põhjustest, miks laps ja raamat peaksid suured sõbrad olema.
Sageli on lugemisharjumusega täiskasvanud sirgunud keskkonnas, kus neid ümbritses palju raamatuid, kodus loeti palju, nad olid sagedased külalised raamatukogus ja -poes. Öeldakse, et kui laps saab 14-aastaseks, siis on ta läbi lugenud vähemasti poole nendest raamatutest, mida ta elus üldse loeb. See näitab, kui oluline on lugemine lapseeas.
Kes peaks lapses lugemishuvi tekitama? Kas kool? Raamatukogu? Kindlasti on suur osa ka neil. Aga pigem juba tekkinud huvi edasiarendajana. Tee raamatuni peaks ikka algama kodust.
Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse direktor Anne Rande on öelnud: “Tänapäeval ilmub väga palju raamatuid. Olen seda meelt, et kuna elu on nõnda kiire ja kõik inimesed on kuidagi üksinda – kaasa arvatud lapsed – oleks hästi tore, kui ka täiskasvanud loeksid lasteraamatuid. Et olla oma lastele läbi kirjanduse lähemal ja võtta üles teemasid, mis lasteraamatutes peidus.”
See, et raamat aitab elada, ei ole sugugi vaid pateetiline ütlus, vaid see lihtsalt ongi nii.
Emad-isad ja vanavanemad saavad laste lugemisharjumuste tekkimisele palju kaasa aidata.
Kuidas seda teha?
Üks hea moodus lugemishuvi tekkimiseks on lastele eakohaste ning huvitavate raamatute ettelugemine ning nende vaatamine koos. Valjusti ettelugemine annab lapsele tõuke ise lugema õppida, samas lähendab koosoldud aeg lapsega. Innustage last esitama küsimusi. Eakohaste vastustega ärgitame lapse uudishimu ja soovi rohkem teada saada veelgi.
Ärge kasutage telerit ja arvutit kui tasuta lapsehoidjat. Jah, on ju tõesti mugav, kui laps istub rahulikult teleri ees, kust tuleb üks multikas teise järel, aga sellega lülitame lapse mõtlemise välja. Laps hakkab eeldama, et kogu eluks vajalik info tulebki kätte liikuvate piltidena ja see teeb lapsest laisa õppija, kes ei viitsigi ümbritsevat maailma ise uurida.
Arutlege lapsega loetud raamatute sisu üle – nii õpetate neid nägema seoseid, mõtisklema põhjuste ja tagajärgede üle ning arendate empaatiavõimet.
Hoidke sobivad raamatud lapsele kättesaadavas kohas, et tal oleks alati võimalus ise raamatutega tutvust teha.
Need on vaid mõned, kõige lihtsamad moodused, kuidas last raamatutega suhtlema meelitada.

Tahaksin loota, et päris väikestele ikka loetakse kodudes raamatuid ette, kuid tundub, et suuremate laste puhul kipub see järjepidevus käest kaduma. Rahvusvahelised uuringud näitavad, et kui laps läheb kooli, siis kaob paljudel lapsevanematel huvi selle vastu, kas või mida nende lapsed loevad. Arvatakse, et see on ainult kooli mure.
Kuid ka sel ajal ei tohiks sidet kaotada. Lapse tee raamatu ja lugemiseni algab ikka kodust. Lapsed ei tee seda, mida me ütleme, vaid teevad seda mida meie teeme. Kui me ise loeme, siis loevad ka meie lapsed. Nii et – JAH lugemisele!

Dewey Loerohkem Raamatuid

Loe Raamatumaailmas ilmunud arvustust Vicki Myron, Bret Witter „Kuulus raamatukogukass Dewey“. Kirjastus „Kunst“, 2009

Milleks sellist "maja" vaja on?

Raamatumaja loomise mõte on vaikselt jõudu kogunud juba kevadest saadik.
Oleme ju meie, raamatukogutöötajad, üldiselt sellised vaiksed omaette tegutsejad ja oma tegemistest ja mõtetest väga rääkima ei kipu. Kui just keegi küsima ei tule. Eriti tihti kahjuks ei tule - kui just raamatukogus midagi ekstreemset pole juhtunud. Aga mida meil siin ikka ekstreemset saab toimuda?
Nojah, võib-olla vahel kusagil juhtub, et katus lendab pealt või torud lõhkevad. Või püüab raamatukogutöötaja oma tervist ohtu seades kinni raamatuvarga (seda vist küll pole õnneks olnud vaja teha - vähemalt meil siin, Ida-Virumaal).
Aga muidu toimetame igaüks vaikselt oma riiulite vahel ega teagi, mis naabrite juures toimub.
Seepärast hakkaski idanema idee - teha oma blogi.
Seda ikka selleks, et jagada kolleegide ja lugejatega oma lugemiselamusi, soovitada huvitavaid raamatuid, filme, teatritükke ja muid elamusi, mis jagamist väärt on.
Selleks, et jagada kasulikke ja huvitavaid linke ning sõbralikke blogisid, kust midagi põnevat leida võib.
Selleks, et kurta oma muret või otsida koos mõnele probleemile lahendust.
Selleks, et jagada mõnda head (aga miks mitte hoiatuseks ka halba) kogemust mõne ürituse läbiviimisel.
Selleks, et soovitada mõnda head ja huvitavat esinejat.
Ja nii edasi, ja nii edasi....

See blogi ei ole ühe inimese veebipäevik, vaid sellest peaks kujunema kõigi Ida-Virumaal töötavate raamatukoguinimeste ja -sõprade kohtumispaik.