AEG ON TULNUD SUUREST, LAIAST
IGAVIKU SOOJAST SAIAST
JÕULUKÄÄR MEIL LÕIGATA,
ÕNNESOOVE HÕIGATA,
SAATA SALASOSINAID - OLEKS ROHKEM ROSINAID!
HUBASEID JÕULE,
MÕNUSAT AASTA LÕPETAMIST
NING ÕNNELIKKU JA TEGUSAT UUT AASTAT!
ERÜ kooliraamatukoguhoidjate sektsioonil valmis infokirjaoskuse tundide läbiviimiseks abimaterjal "Infokirjaoskuse edendamise võimalused kooliraamatukogus: juhend üldhariduskoolide kooliraamatukoguhoidjatele" http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=10676
Antud juhend sündis kooliraamatukogude sektsiooni suveseminari rühmatöö tulemusel ja püüab anda esmaseid teadmisi/mõtteid, kuidas kooliraamatukoguhoidja võiksid/saaksid õpilaste infokirjaoskust edendada. Juhend koosneb 3 peatükist: infokirjaoskuse mõiste, infokirjaoskus ja õppimine ning infokirjaoskuse edendamine raamatukogus. Viimane peatükk jaguneb alapeatükkideks. Infokirjaoskuse õpetamist on vaadeldud kooliastmete kaupa. Iga alapeatükk algab riiklikus õppekavas välja toodud infopädevustega, seejärel tuuakse tabelina infokirjaoskaja pädevused ning peatükk lõpeb soovitustega, milliseid tunde ja tegevusi võiks raamatukoguhoidjad läbi viia. Tekstis on toodud hulgaliselt viiteid internetimaterjalile, et vajadusel saaksid raamatukoguhoidjad probleemi põhjalikumalt süüvida. Tundide läbiviimise hõlbustamiseks on lisadena toodud õpilastel ettelugemiseks sobivate lasteraamatute soovitusnimetik, infootsingu tundideks kohandatud mängude loetelu ja teisi abimaterjale, mis on koostatud kooliraamatukoguhoidjate kui praktikute töökogemuste põhjal.
Loodame tulevikus koostada samateemalise internetilehekülje, mida saaks pidevalt täiendada uute tekkinud ideede ja seisukohtadega. Antud juhendil on hulgaliselt puudujääke. Mitmed teemad vajavad veel töörühmades arutlemist, näiteks, millises vanuses võiksid õpilased osata korralikult viidata. Mõningate teemade käsitlemist tuleks enne praktikas katsetada, kas antud teema on ikka sellele vanuseastmele jõukohane või mitte. Arutleda võib ka selle üle, kes peaksid koolis infokirjaoskuse tunde läbi viima, kas õpetajad või raamatukoguhoidjad. Oleme seisukohal, et õpilaste infokirjaoskuse edendamisega peaks toimuma koostöös. Kuidas seda paremini ja süsteemsemalt teha, selle üle peame veel mõtlema!
Küsimustega pöörduge:
Ester Sõrmus
Tallinna Pedagoogilise Seminari raamatukogu juhataja
Tel.: 6391755 / Faks: 6391763
MTÜ TOILA VALLA HARIDUSE JA KULTUURI SELTS KUTSUB TEATRISSE!
27. detsembril kell 19 Toila Rahvamajas
ANANASSID ŠAMPANJAS.
(teater VARIUS)
Lavastus keskendub vene luuletaja Igor Severjanini (sündinud 1887) elule Eestis. Keskseteks tegelasteks on Felissa Kruut (luuletaja tulevane abikaasa), Henrik Visnapuu ja August Alle.
Etenduse autor ja lavastaja on Heidi Sarapuu.
Kunstnik: Karmo Mende
Kostüümid: Jaana Wolke
Grimm: Anita Porila
Mängivad ja laulavad: Timur Ilikajev, Ele Raik, Lii Tedre, Valeri Sõrtšenko, Peeter Kaljumäe, Allan Kress
Kuigi Severjanin ei osanud eesti keelt, sai ta meie luuleklassikat küllaltki palju vene keelde tõlkida. Selles töös oli abiks Felissa, kes jutustas Igorile luuletuse sisu ümber. Tänu oma erilisele musikaalsusele, rütmi tunnetusele ja vaistule oskas Severjanin üpris hästi tabada nii mõnegi eesti luuletaja loomingu olemuse (eriti Visnapuu). Severjanin oli Venemaal kuulus ja oodatud esineja kirjandus-muusikalistel õhtutel, ilmselt oma aja "superstaar", keda naised lausa jumaldasid. Paraku aga mitte Eestis, sest ajad ja olud olid muutunud. Kirjanik ise ei leidnud oma kohta ei elus ega loomingus. Ta elas mitmetes Eestimaa linnades ja paikades, esines laulude ja luulega välismaal elavatele vene ringkondadele. Hästi ei läinud ka raamatumüük, peresuhteid varjutas rohkete austajannade ring. Kõik see kokku viis elu traagilise lõpuni. Igor Severjanin suri üksikuna viletsuses ja vaesuses 1941. aasta detsembris. Luuletaja on maetud Siselinna kalmistule.
Lavastus on kahes keeles ja ühe vaatusega. Kõlavad romantilise sisuga laulud Severjanini tekstidele.
Piletid 50 kr ja 25 kr (lapsed ja penisonärid)
Piletid on müügil Toila, Voka ja Jõhvi Raamatukogus.
Detsembriga lõpeb ametlikult lugemisaasta. Raamatuid ilmus sellelgi aastal Eestis rohkesti. Kuid kindlasti on mõningad teosed, mis tõusevad teiste seast eriliselt esile. Valisingi välja 3 raamatut, mille avastasin just mööduval aastal ja mida teistelegi lugeda soovitaksin.
Elulooraamatuid tuleb nagu Vändrast saelaudu - viimati näiteks noorest lauljast Ott Leplandist. Biograafiate rohkuses on aga ilmunud raamat, kus autoril tõepoolest on, millest rääkida - Heinz Valgu „Pääsemine helgest tulevikust“. Kunstnik Heinz Valk on rahva mällu jäänud eelkõige oma kuulsa lööklausega - ükskord me võidame niikuinii. Järgmise aasta augustikuus möödub 20 aastat Eesti taasiseseisvumisest. Raamatu abil võimegi meelde tuletada, kes siis tegelikult meile vabaduse tõid. Raamat räägib lisaks Valgu vabameelsest noorusest ja kunstiõpingutest. Saame lugeda ka pikantseid lugusid, mis toimusid loovinimeste teises kodus - Kuku klubis. Kuidas Juhan Smuul tellis alati mitte vähem kui kasti konjakit või kuidas rahvakirjanik Egon Rannet iga päev üleolevalt oma Volgaga otse treppi sõites Kukust koertele karbonaadi käis ostmas. Aasta lõpus andsid Ida – Virumaa raamatukogutöötajad välja lugemissoovitustega kalendri „Jah lugemisele!“, kus igal kuul tutvustas üks raamatukoguhoidja oma lemmikraamatut. Tegin kalendri jaoks fotolavastuse just Heinz Valgu raamatu põhjal.
Kui naistekaid ilmub pidevalt lademetes, siis möödunud aastal nägi lõpuks ilmavalgust eesti esimene meestekas – Olavi Ruitlase „Naine“. Autori sõnul oli raamatut vaja selleks, et kahandada juurdunud mentaliteeti justkui oleks meestel kõigest suht savi. On ju tavaliselt mehed vait, suruvad kõik alla - väliselt tugevad, aga põlevad kiiremini läbi. Lõpuks sai siis mees välja öelda seda, mida ammu tahtnuks. Raamatu peategelaseks on tänapäeva tarbimishull naine. Naine, kes karjus oma eelmise mehe surnuks; kes instrueerib meest seksi ajal nagu masinist; kes ostab hekikäärid, kuigi perel puudub hekk. Lisaks on tegelasteks Naise Uus Mees, Lollid Maainimesed, Perssekukkunud Hipi ja muidugi luuletajast minategelane. Võib öelda, et kõik naised tunnevad ennast selles raamatus natuke ära. Selle aasta veebruaris kohtus Ruitlane Jõhvi Keskraamatukogus lugejatega kirjandusõhtul „Mida arvate teie?“. Tookord põhjustas raamat arutelu teemal, kas sellised teosed ei peaks olema roppuste pärast varustatud hoiatava kleebisega „Võib riivata lugeja sündsustunnet“. Igatahes oli palju kõmu tekitanud raamat pikka aega müügiedetabelite tipus. Maakonna raamatukogude laenutuste edetabeliski asub „Naine“ kolmandal kohal.
Vastupidi eelmisele raamatule räägib ameerika kirjaniku Elizabeth Gilberti menuraamat „Söö, palveta, armasta“ naise eneseotsingutest. Peategelasel oli kõik, millest üks kaasaegne naine unistama peaks- abikaasa, maja, edukas karjäär. Ent sarnaselt paljude teistega tundis ta, et elu on tupikusse jõudnud. Et midagi muuta otsustas ta minna avastama maailma ja samas ka ennast. Itaalias nautis ta toidumõnusid, Indias õppis mediteerima ja Indoneesias leidis eneselegi ootamatult suure armastuse. Küllap on raamatu hiigeledu põhjus see, et ka siin samastub lugeja peategelasega- on ju kõigil elus probleeme, millele lahendust otsida. Hiljuti jooksis kinodes raamatu põhjal valminud samanimeline film Julia Robertsiga peaosas. Muuseas, peategelase armastuse loole on kirjutatud järg, mis on juba ilmunud ka eesti keeles.
Lõpetuseks küsin lugejatelt, mis on teie mööduva aasta lemmikraamatud?
Lugemiseni!
Anne Kippar
Jõhvi Keskraamatukogust