Lugemisaasta on selleks korraks küll läbi saanud, aga kindel on see, et lugemine kestab edasi.
Vähemalt nende jaoks, kes niikuinii, ka ilma erilise aastata lugejad on.
Sellepärast soovingi kõigile uuel aastal mõnusaid, huvitavaid, harivaid, põnevaid lugemiselamusi!
Püüdsin teha möödunud aastal ilmunud raamatutest kokkuvõtet ja läksin omadega rappa - nii palju oli neid, mis vääriksid esiletõstmist ja äramärkimist.
Seepärast kasutan juhust ja viitan siin targemate poolt kokkupandud ede- ja soovitustabelitele.
Aasta viimasel nädalal ilmunud Maalehes võttis Jan Kaus lugemisaasta kokku sõnadega:
"Lugemisaasta kõnetas enamjaolt neid, kes niigi teavad lugemise väärtust. Aga eesti kirjanduses võidutses proosa paremik."
Samas toob ta välja 2010.a. ilmunud parimad pärlid eesti algupäranditest ja enda tõlkekirjanduse edetabeli. Minu lemmikud neist on Aino Perviku "Matlena teekond" ja Anna Gavalda "Näpatud tunnid".
Eesti Ekspressis pani Peeter Helme Tiit Aleksejevi, (:)Kivisildniku, Valle-Sten Maiste, Paavo Matsini, Sven Vabari ja Maarja Vaino abil kokku nimekirja kümnest parimast eesti kirjandusteosest ja kümnest parimast tõlkeraamatust.
Samas on välja toodud ka möödunud kümnendi meelejäävamad raamatud nii eesti- kui väliskirjandusest.
Päris huvitav kokkuvõte.
Kirjutada raamat,
teha laps,
istutada puu.
See Jose Marti üleskutse on omajagu ökoloogiline.
Sest millele sa kirjutad
raamatuid, kui pole puid.
Ja kellele sa kirjutad
raamatuid, kui ei ole lapsi.
Kõigest saab kord muld,
aga mullastki kasvavad
uued puud ja raamatud,
kirega loetud raamatutest
uued lapsed.
Puud, lapsed ja raamatud
on sama aineringi osad.
Mõnus on istuda
puu all ja lugeda lapsele
raamatut.
(Timo Maran)
