Kui leidsid hea raamatu, loe seda andumusega ja kallista iga tarka mõtet, seisata imetledes väljenduse ilu ja tõe sügavuse ning põhimõtete ülluse ees; selline sõprus väärib eluaegset ustavust.
(T. Tüür)

neljapäev, 17. veebruar 2011

Kas Sina tead, milliseid nalju sobib teha Õlle kõrvale?



Või seda, milline oli Adolf Rühka lühikene elu?

Kas sa oled kuulnud Mehest, kes teadis ussisõnu?

Või seda, kuidas kulges Lotte reis lõunamaale?

Äkki tead Sa seda, kes on kõhuuss Tõnis

ja mis on tal ühist Kaelkirjakuga?

Või tead, millest räägivad Ivan Orava mälestused

ja millega tegeleb Rahva Omakaitse?

Ei tea?!

No Leiutajateküla Lottet peaksid Sa ikka teadma?


Aga kui ei tea, siis oled oodatud


5. märtsil 14.30

Toila Raamatukogusse,


sest seal ootab Sind

ANDRUS KIVIRÄHK,


kes on kõikide nende teemadega väga hästi kursis

ja oskab Sulle täpselt rääkida, miks üks või teine asi just nii ja mitte teisiti on!



Võta sõber kaasa

ja tule veeda meeleolukas pärastlõuna mõnusas seltskonnas!



neljapäev, 3. veebruar 2011

SUUR MASKIKONKURSS

  1. aprillil 2011 toimub rahvusvahelise lasteraamatupäeva puhul Tallinna vanalinnas laste maskirongkäik.

Toila vallas korraldavad Toila ja Voka raamatukogud SUURE MASKIKONKURSI,

millest on oodatud osa võtma kõik näputööhuvilised – nii lapsed kui täiskasvanud!


Konkursile ootame raamatutegelase maski, mis on kerge, vastupidav, hästi teostatud ja kirjandustegelasena äratuntav.


Maski tagaküljele kirjutage teostaja ees- ja perekonnanimi, vanus, meiliaadress ja/või telefoninumber ning tegelaskuju nimi.


Maskid palume tuua Toila ja Voka raamatukogudesse märtsikuu jooksul.


Võitjad tehakse teatavaks 1. aprillil Toila Raamatukogu kodulehel http://toilaraamat.edicypages.com/,

Toila valla kodulehel http://toila.ee/

ja Toila valla lehes http://toilaleht.blogspot.com/



Parimatele auhinnad, mis jäägu esialgu üllatuseks!


Rohkem infot:

Voka Raamatukogu telefonil 33 98 572 Merle Äri

Toila Raamatukogu telefonil 33 69 551 Lea Rand



esmaspäev, 3. jaanuar 2011

Lugemisaasta on selleks korraks läbi - elagu lugemine!

Lugemisaasta on selleks korraks küll läbi saanud, aga kindel on see, et lugemine kestab edasi.
Vähemalt nende jaoks, kes niikuinii, ka ilma erilise aastata lugejad on.

Sellepärast soovingi kõigile uuel aastal mõnusaid, huvitavaid, harivaid, põnevaid lugemiselamusi!

Püüdsin teha möödunud aastal ilmunud raamatutest kokkuvõtet ja läksin omadega rappa - nii palju oli neid, mis vääriksid esiletõstmist ja äramärkimist.
Seepärast kasutan juhust ja viitan siin targemate poolt kokkupandud ede- ja soovitustabelitele.

Aasta viimasel nädalal ilmunud Maalehes võttis Jan Kaus lugemisaasta kokku sõnadega:
"Lugemisaasta kõnetas enamjaolt neid, kes niigi teavad lugemise väärtust. Aga eesti kirjanduses võidutses proosa paremik."
Samas toob ta välja 2010.a. ilmunud parimad pärlid eesti algupäranditest ja enda tõlkekirjanduse edetabeli. Minu lemmikud neist on Aino Perviku "Matlena teekond" ja Anna Gavalda "Näpatud tunnid".

Eesti Ekspressis pani Peeter Helme Tiit Aleksejevi, (:)Kivisildniku, Valle-Sten Maiste, Paavo Matsini, Sven Vabari ja Maarja Vaino abil kokku nimekirja kümnest parimast eesti kirjandusteosest ja kümnest parimast tõlkeraamatust.
Samas on välja toodud ka möödunud kümnendi meelejäävamad raamatud nii eesti- kui väliskirjandusest.

Päris huvitav kokkuvõte.

Kirjutada raamat,
teha laps,
istutada puu.
See Jose Marti üleskutse on omajagu ökoloogiline.
Sest millele sa kirjutad
raamatuid, kui pole puid.
Ja kellele sa kirjutad
raamatuid, kui ei ole lapsi.
Kõigest saab kord muld,
aga mullastki kasvavad
uued puud ja raamatud,
kirega loetud raamatutest
uued lapsed.
Puud, lapsed ja raamatud
on sama aineringi osad.

Mõnus on istuda
puu all ja lugeda lapsele
raamatut.

(Timo Maran)

teisipäev, 21. detsember 2010

Jõulutervitused Toila Raamatukogult































AEG ON TULNUD SUUREST, LAIAST

IGAVIKU SOOJAST SAIAST
JÕULUKÄÄR MEIL LÕIGATA,
ÕNNESOOVE HÕIGATA,
SAATA SALASOSINAID - OLEKS ROHKEM ROSINAID!

HUBASEID JÕULE,
MÕNUSAT AASTA LÕPETAMIST
NING ÕNNELIKKU JA TEGUSAT UUT AASTAT!

neljapäev, 16. detsember 2010

Infokirjaoskuse edendamise võimalused kooliraamatukogus

ERÜ kooliraamatukoguhoidjate sektsioonil valmis infokirjaoskuse tundide läbiviimiseks abimaterjal "Infokirjaoskuse edendamise võimalused kooliraamatukogus: juhend üldhariduskoolide kooliraamatukoguhoidjatele" http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=10676

Antud juhend sündis kooliraamatukogude sektsiooni suveseminari rühmatöö tulemusel ja püüab anda esmaseid teadmisi/mõtteid, kuidas kooliraamatukoguhoidja võiksid/saaksid õpilaste infokirjaoskust edendada. Juhend koosneb 3 peatükist: infokirjaoskuse mõiste, infokirjaoskus ja õppimine ning infokirjaoskuse edendamine raamatukogus. Viimane peatükk jaguneb alapeatükkideks. Infokirjaoskuse õpetamist on vaadeldud kooliastmete kaupa. Iga alapeatükk algab riiklikus õppekavas välja toodud infopädevustega, seejärel tuuakse tabelina infokirjaoskaja pädevused ning peatükk lõpeb soovitustega, milliseid tunde ja tegevusi võiks raamatukoguhoidjad läbi viia. Tekstis on toodud hulgaliselt viiteid internetimaterjalile, et vajadusel saaksid raamatukoguhoidjad probleemi põhjalikumalt süüvida. Tundide läbiviimise hõlbustamiseks on lisadena toodud õpilastel ettelugemiseks sobivate lasteraamatute soovitusnimetik, infootsingu tundideks kohandatud mängude loetelu ja teisi abimaterjale, mis on koostatud kooliraamatukoguhoidjate kui praktikute töökogemuste põhjal.

Loodame tulevikus koostada samateemalise internetilehekülje, mida saaks pidevalt täiendada uute tekkinud ideede ja seisukohtadega. Antud juhendil on hulgaliselt puudujääke. Mitmed teemad vajavad veel töörühmades arutlemist, näiteks, millises vanuses võiksid õpilased osata korralikult viidata. Mõningate teemade käsitlemist tuleks enne praktikas katsetada, kas antud teema on ikka sellele vanuseastmele jõukohane või mitte. Arutleda võib ka selle üle, kes peaksid koolis infokirjaoskuse tunde läbi viima, kas õpetajad või raamatukoguhoidjad. Oleme seisukohal, et õpilaste infokirjaoskuse edendamisega peaks toimuma koostöös. Kuidas seda paremini ja süsteemsemalt teha, selle üle peame veel mõtlema!

Küsimustega pöörduge:
Ester Sõrmus
Tallinna Pedagoogilise Seminari raamatukogu juhataja
Tel.: 6391755 / Faks: 6391763

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHINGU JUHATUS KUTSUB ÜLES ESITAMA KANDIDAATE


  • ERÜ juhatuse esimehe ja viie liikme kohale

2010. aasta üldkoosolekul valitakse ERÜ juhatusse kolmeks järgmiseks aastaks juhatuse esinaine ja viis liiget.

Valimisperioodi lõpetavad esinaine Anneli Sepp ja juhatuse liikmed Vaike Kurel, Helle Laanpere, Katre Riisalu, Taie Saar ja Asko Tamme.
Juhatuse koosseisus jätkavad kuni aastani 2012 Ave Janu ja Õie Tammissaar.

  • ERÜ aastapreemiale 2010 ja teenetepreemiale 2010

Aastapreemiale võib esitada raamatukoguhoidjaid 2010. aasta saavutuste eest ja teenetepreemiale pikaajalise silmapaistva tegevuse eest raamatukogunduses. Lähemalt vt. statuudist

Esildised aasta- ja teenetepreemia ning ERÜ juhatuse liikmete kandidaatide kohta saata kuni 10. jaanuarini ERÜ büroole Tõnismägi 2, Tallinn 10122.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu üld- ja kõnekoosolek toimuvad 28. veebruaril 2010 Eesti Rahvusraamatukogus


ERÜ büroo

teisipäev, 7. detsember 2010

Severjanin elustub taas Toilas


MTÜ TOILA VALLA HARIDUSE JA KULTUURI SELTS KUTSUB TEATRISSE!

27. detsembril kell 19 Toila Rahvamajas

ANANASSID ŠAMPANJAS.

(teater VARIUS)


Lavastus keskendub vene luuletaja Igor Severjanini (sündinud 1887) elule Eestis. Keskseteks tegelasteks on Felissa Kruut (luuletaja tulevane abikaasa), Henrik Visnapuu ja August Alle.

Etenduse autor ja lavastaja on Heidi Sarapuu.

Kunstnik: Karmo Mende
Kostüümid: Jaana Wolke
Grimm: Anita Porila
Mängivad ja laulavad: Timur Ilikajev, Ele Raik, Lii Tedre, Valeri Sõrtšenko, Peeter Kaljumäe, Allan Kress

Kuigi Severjanin ei osanud eesti keelt, sai ta meie luuleklassikat küllaltki palju vene keelde tõlkida. Selles töös oli abiks Felissa, kes jutustas Igorile luuletuse sisu ümber. Tänu oma erilisele musikaalsusele, rütmi tunnetusele ja vaistule oskas Severjanin üpris hästi tabada nii mõnegi eesti luuletaja loomingu olemuse (eriti Visnapuu). Severjanin oli Venemaal kuulus ja oodatud esineja kirjandus-muusikalistel õhtutel, ilmselt oma aja "superstaar", keda naised lausa jumaldasid. Paraku aga mitte Eestis, sest ajad ja olud olid muutunud. Kirjanik ise ei leidnud oma kohta ei elus ega loomingus. Ta elas mitmetes Eestimaa linnades ja paikades, esines laulude ja luulega välismaal elavatele vene ringkondadele. Hästi ei läinud ka raamatumüük, peresuhteid varjutas rohkete austajannade ring. Kõik see kokku viis elu traagilise lõpuni. Igor Severjanin suri üksikuna viletsuses ja vaesuses 1941. aasta detsembris. Luuletaja on maetud Siselinna kalmistule.

Lavastus on kahes keeles ja ühe vaatusega. Kõlavad romantilise sisuga laulud Severjanini tekstidele.

Piletid 50 kr ja 25 kr (lapsed ja penisonärid)

Piletid on müügil Toila, Voka ja Jõhvi Raamatukogus.